Kalanchoe blossfeldiana Poelln.
On kaks põhilist kaunilt õitsva kalanhoe liiki: Blossfeldi kalanhoe (Кalanchoe blossfeldiana), mis õitseb veebruarist - maini ja mangini kalanhoe (Кalanchoe manginii) hübriidid, mis õitsevad veebruarist - märtsini. Esimesena nimetatu on rohkem populaarne (nime saanud seemnekaupmees Blossfeldi järgi), teda saab sundida õitsema hakata mistahes ajal: õisikud suured, tipmised, kännasjad; õied ise kuni 1cm läbimõõdus (punased, roosad, kollased ja oranþid), püsivad mitu nädalat. Mangini kalanhoel on suuremad longus kellukjad õied.
Kalanhoedele meeldib valge kasvukoht ja mõõdukas temperatuur, suvel soe, talvel jahedam. Talvel on optimaalne +13+15 C (mitte alla +10 C); muld hoitakse peaaegu kuivana. Päikesekiired võivad kalanhoe lehed muuta punakaks, seepärast hoitakse teda kevadest sügiseni ida- või läänepoolsel, talvel aga lõunapoolsel aknalaual. Pärast õitsemise lõppu lõigatakse õievars maha ja taim ise pannakse koos potiga varjulisele aknalauale, siis algab tal puhke periood. Kuu aega peale õitsemise lõppu teda peaaegu ei kasteta, aga seejärel paigutatakse valgesse kohta ja kastetakse tavaliselt (piiratud kastmine, vaid peale mulla kuivamist). Blossfeldi kalanhoe piserdamist ei vaja.
Igal aastal istutatakse ta peale puhkeperioodi lõppu uude substraati, see koosneb lehe-ja kompostmulla ning liiva segust vahekorras 2:2:1. Väetatakse märtsist augustini, andes kord kuus kaktuste väetist. Blossfeldi kalanhoele võib iga 2 nädala tagant anda õitsvate lillede väetist. Kalanhoede kasvatamisel tasub meeles pidada, et kalanhoe on lühikese päeva taim. Seepärast vajab ta rikkalikuks õitsemiseks peale õige hoolduse ka 4-6 nädalat enne õitsemist, et taim oleks valguse käes vaid 8-10 tundi päevas, ülejäänud aja peaks ta olema pimedas (näit. kartongkarbi all).

Kalanchoe

Eng.: Madagascar Widow's-thrill. Suom.: Tulilatva. Sven.: Våreld.